Sushruta Samhita

Progress:56.8%

नेत्याहुरन्ये , वीर्यं प्रधानमिति | कस्मात्? तद्वशेनौषधकर्मनिष्पत्तेः | इहौषधकर्माण्यूर्ध्वाधोभागोभयभागसंशोधनसंशमनसङ्ग्राहिकाग्निदीपनपीडनलेखनबृंहण- रसायनवाजीकरणश्वयथुकरविलयनदहनदारणमादनप्राणघ्नविषप्रशमनादीनि वीर्यप्राधान्याद्भवन्ति | तच्च वीर्यं द्विविधमुष्णं शीतं च, अग्नीषोमीयत्वाज्जगतः | केचिदष्टविधमाहुः- शीतमुष्णं स्निग्धं रूक्षं विशदं पिच्छिलं मृदु तीक्ष्णं चेति | एतानि वीर्याणि स्वबलगुणोत्कर्षाद्रसमभिभूयात्मकर्म कुर्वन्ति | यथा तावन्महत्पञ्चमूलं कषायं तिक्तानुरसं वातं शमयति, उष्णवीर्यत्वात्; तथा कुलत्थः कषायः, कटुकः पलाण्डुः, स्नेहभावाच्च; मधुरश्चेक्षुरसो वातं वर्धयति, शीतवीर्यत्वात्; कटुका पिप्पली पित्तं शमयति, मृदुशीतवीर्यत्वात्; अम्लमामलकं लवणं सैन्धवं च; तिक्ता काकमाची पित्तं वर्धयति, उष्णवीर्यत्वात्, मधुरा मत्स्याश्च; कटुकं मूलकं श्लेष्माणं वर्धयति, स्निग्धवीर्यत्वात्; अम्लं कपित्थं श्लेष्माणां शमयति, रूक्षवीर्यत्वात्, मधुरं क्षौद्रं च; तदेतन्निदर्शनमात्रमुक्तम् ||५||

sanskrit

Others assert that potency (virya) is primary. Why? Because potency determines the effectiveness of medicinal actions. Medicinal activities such as purification, pacification, absorption, digestive stimulation, pain relief, application, rejuvenation, and antidotal effects are based on potency. Potency is of two types: heating (ushna) and cooling (sheeta), due to the properties of the substances. Some categorize potency into eight types: heating, cooling, unctuous, dry, clear, slimy, mild, and sharp. These types of potency influence the effectiveness of substances according to their inherent qualities. For example, a bitter decoction of Panchamoola with heating potency pacifies the doshas, whereas a decoction of Kulattha with bitter and astringent qualities increases the doshas due to its heating potency. Similarly, substances like honey with cooling potency increase the doshas due to their sweet taste. Potency varies in different substances based on their qualities and the effects they produce.

english translation

hindi translation

netyAhuranye , vIryaM pradhAnamiti | kasmAt? tadvazenauSadhakarmaniSpatteH | ihauSadhakarmANyUrdhvAdhobhAgobhayabhAgasaMzodhanasaMzamanasaGgrAhikAgnidIpanapIDanalekhanabRMhaNa- rasAyanavAjIkaraNazvayathukaravilayanadahanadAraNamAdanaprANaghnaviSaprazamanAdIni vIryaprAdhAnyAdbhavanti | tacca vIryaM dvividhamuSNaM zItaM ca, agnISomIyatvAjjagataH | kecidaSTavidhamAhuH- zItamuSNaM snigdhaM rUkSaM vizadaM picchilaM mRdu tIkSNaM ceti | etAni vIryANi svabalaguNotkarSAdrasamabhibhUyAtmakarma kurvanti | yathA tAvanmahatpaJcamUlaM kaSAyaM tiktAnurasaM vAtaM zamayati, uSNavIryatvAt; tathA kulatthaH kaSAyaH, kaTukaH palANDuH, snehabhAvAcca; madhurazcekSuraso vAtaM vardhayati, zItavIryatvAt; kaTukA pippalI pittaM zamayati, mRduzItavIryatvAt; amlamAmalakaM lavaNaM saindhavaM ca; tiktA kAkamAcI pittaM vardhayati, uSNavIryatvAt, madhurA matsyAzca; kaTukaM mUlakaM zleSmANaM vardhayati, snigdhavIryatvAt; amlaM kapitthaM zleSmANAM zamayati, rUkSavIryatvAt, madhuraM kSaudraM ca; tadetannidarzanamAtramuktam ||5||

hk transliteration