•
रसविमानम्
Rasa Vimana (Taste-based factors for the measurement of diseases and drugs)
2.
त्रिविधकुक्षीयविमानम्
Trividhakukshiya Vimana (Three parts of abdomen and principles of diet)
3.
जनपदोद्ध्वंसनीयविमानम्
Janapadodhvansaniya Vimana (Determination of specific characteristics of destruction of communities)
4.
त्रिविधरोगविशेषविज्ञानीयविमानम्
Trividha Roga Vishesha Vijnaniya Vimana (Three methods for knowledge of disease)
5.
स्रोतोविमानम्
Sroto Vimana (Specific features of channels of transport and transformation)
6.
रोगानीकविमानम्
Roganika Vimana (Classification of Diseases)
7.
व्याधितरूपीयविमानम्
Vyadhita Rupiya Vimana (Types of patients and organisms affecting Human Body)
8.
रोगभिषग्जितीयविमानम्
Rogabhishagjitiya Vimana (Methods of conquering debate and disease)
Progress:3.1%
तथायुक्ते हि समुदये समुदायप्रभावतत्त्वमेवमेवोपलभ्य ततो द्रव्यविकारप्रभावतत्त्वं व्यवस्येत् ||११||
sanskrit
In such cases, the effect of the dravya or the disease is ascertained on the basis of their cumulative action.
english translation
tathAyukte hi samudaye samudAyaprabhAvatattvamevamevopalabhya tato dravyavikAraprabhAvatattvaM vyavasyet ||11||
hk transliteration
तस्माद्रसप्रभावतश्च द्रव्यप्रभावतश्च दोषप्रभावतश्च विकारप्रभावतश्च तत्त्वमुपदेक्ष्यामः ||१२||
sanskrit
Hence we shall describe the concept according to the effect of rasa (individual) and dravya (total) on one side and dosha (individual) and disease (total) on the other.
english translation
tasmAdrasaprabhAvatazca dravyaprabhAvatazca doSaprabhAvatazca vikAraprabhAvatazca tattvamupadekSyAmaH ||12||
hk transliteration
तत्रैष रसप्रभाव उपदिष्टो भवति| द्रव्यप्रभावं पुनरुपदेक्ष्यामः| तैलसर्पिर्मधूनि वातपित्तश्लेष्मप्रशमनार्थानि द्रव्याणि भवन्ति ||१३||
sanskrit
[Dravya prabhava (effect of dravya)] The effects of the six types of rasa were described in an earlier verse. Now we shall describe the effect of dravya. Oil, ghee and honey are the substances capable of pacifying vata, pitta and kapha respectively.
english translation
tatraiSa rasaprabhAva upadiSTo bhavati| dravyaprabhAvaM punarupadekSyAmaH| tailasarpirmadhUni vAtapittazleSmaprazamanArthAni dravyANi bhavanti ||13||
hk transliteration
तत्र तैलं स्नेहौष्ण्यगौरवोपपन्नत्वाद्वातं जयति सततमभ्यस्यमानं; वातो हि रौक्ष्यशैत्यलाघवोपपन्नो विरुद्धगुणो भवति, विरुद्धगुणसन्निपाते हि भूयसाऽल्पमवजीयते, तस्मात्तैलं वातं जयति सततमभ्यस्यमानम्| सर्पिः खल्वेवमेव पित्तं जयति, माधुर्याच्छैत्यान्मन्दत्वाच्च; पित्तं ह्यमधुरमुष्णं तीक्ष्णं च| मधु च श्लेष्माणं जयति, रौक्ष्यात्तैक्ष्ण्यात् कषायत्वाच्च; श्लेष्मा हि स्निग्धो मन्दो मधुरश्च | यच्चान्यदपि किञ्चिद्द्रव्यमेवं वातपित्तकफेभ्यो गुणतो विपरीतं स्यात्तच्चैताञ्जयत्यभ्यस्यमानम् ||१४||
sanskrit
Oil possesses the properties of unctuousness, hotness and heaviness and as such pacifies vata when used regularly. Vata possesses roughness, coldness and lightness and is thus pacified by the habitual use of oil. In the same way, ghee’s sweetness, coldness and dullness overcomes pitta’s non-sweet, hot and sharp properties. Finally, honey’s roughness, sharpness and astringency neutralizes the effects of kapha’s unctuous, dull and sweet properties. Any other substance which is antagonistic in properties to vata, pitta and kapha will similarly help in pacifying them when used regularly.
english translation
tatra tailaM snehauSNyagauravopapannatvAdvAtaM jayati satatamabhyasyamAnaM; vAto hi raukSyazaityalAghavopapanno viruddhaguNo bhavati, viruddhaguNasannipAte hi bhUyasA'lpamavajIyate, tasmAttailaM vAtaM jayati satatamabhyasyamAnam| sarpiH khalvevameva pittaM jayati, mAdhuryAcchaityAnmandatvAcca; pittaM hyamadhuramuSNaM tIkSNaM ca| madhu ca zleSmANaM jayati, raukSyAttaikSNyAt kaSAyatvAcca; zleSmA hi snigdho mando madhurazca | yaccAnyadapi kiJciddravyamevaM vAtapittakaphebhyo guNato viparItaM syAttaccaitAJjayatyabhyasyamAnam ||14||
hk transliteration
अथ खलु त्रीणि द्रव्याणि नात्युपयुञ्जीताधिकमन्येभ्यो द्रव्येभ्यः; तद्यथा- पिप्पली, क्षारः, लवणमिति ||१५||
sanskrit
[Three substances contra-indicated for long term consumption and their effects on body] Now there are three substances whose excessive use is strictly prohibited in comparison to other ones - long pepper, alkali and salt.
english translation
atha khalu trINi dravyANi nAtyupayuJjItAdhikamanyebhyo dravyebhyaH; tadyathA- pippalI, kSAraH, lavaNamiti ||15||
hk transliteration
Charak Samhita
Progress:3.1%
तथायुक्ते हि समुदये समुदायप्रभावतत्त्वमेवमेवोपलभ्य ततो द्रव्यविकारप्रभावतत्त्वं व्यवस्येत् ||११||
sanskrit
In such cases, the effect of the dravya or the disease is ascertained on the basis of their cumulative action.
english translation
tathAyukte hi samudaye samudAyaprabhAvatattvamevamevopalabhya tato dravyavikAraprabhAvatattvaM vyavasyet ||11||
hk transliteration
तस्माद्रसप्रभावतश्च द्रव्यप्रभावतश्च दोषप्रभावतश्च विकारप्रभावतश्च तत्त्वमुपदेक्ष्यामः ||१२||
sanskrit
Hence we shall describe the concept according to the effect of rasa (individual) and dravya (total) on one side and dosha (individual) and disease (total) on the other.
english translation
tasmAdrasaprabhAvatazca dravyaprabhAvatazca doSaprabhAvatazca vikAraprabhAvatazca tattvamupadekSyAmaH ||12||
hk transliteration
तत्रैष रसप्रभाव उपदिष्टो भवति| द्रव्यप्रभावं पुनरुपदेक्ष्यामः| तैलसर्पिर्मधूनि वातपित्तश्लेष्मप्रशमनार्थानि द्रव्याणि भवन्ति ||१३||
sanskrit
[Dravya prabhava (effect of dravya)] The effects of the six types of rasa were described in an earlier verse. Now we shall describe the effect of dravya. Oil, ghee and honey are the substances capable of pacifying vata, pitta and kapha respectively.
english translation
tatraiSa rasaprabhAva upadiSTo bhavati| dravyaprabhAvaM punarupadekSyAmaH| tailasarpirmadhUni vAtapittazleSmaprazamanArthAni dravyANi bhavanti ||13||
hk transliteration
तत्र तैलं स्नेहौष्ण्यगौरवोपपन्नत्वाद्वातं जयति सततमभ्यस्यमानं; वातो हि रौक्ष्यशैत्यलाघवोपपन्नो विरुद्धगुणो भवति, विरुद्धगुणसन्निपाते हि भूयसाऽल्पमवजीयते, तस्मात्तैलं वातं जयति सततमभ्यस्यमानम्| सर्पिः खल्वेवमेव पित्तं जयति, माधुर्याच्छैत्यान्मन्दत्वाच्च; पित्तं ह्यमधुरमुष्णं तीक्ष्णं च| मधु च श्लेष्माणं जयति, रौक्ष्यात्तैक्ष्ण्यात् कषायत्वाच्च; श्लेष्मा हि स्निग्धो मन्दो मधुरश्च | यच्चान्यदपि किञ्चिद्द्रव्यमेवं वातपित्तकफेभ्यो गुणतो विपरीतं स्यात्तच्चैताञ्जयत्यभ्यस्यमानम् ||१४||
sanskrit
Oil possesses the properties of unctuousness, hotness and heaviness and as such pacifies vata when used regularly. Vata possesses roughness, coldness and lightness and is thus pacified by the habitual use of oil. In the same way, ghee’s sweetness, coldness and dullness overcomes pitta’s non-sweet, hot and sharp properties. Finally, honey’s roughness, sharpness and astringency neutralizes the effects of kapha’s unctuous, dull and sweet properties. Any other substance which is antagonistic in properties to vata, pitta and kapha will similarly help in pacifying them when used regularly.
english translation
tatra tailaM snehauSNyagauravopapannatvAdvAtaM jayati satatamabhyasyamAnaM; vAto hi raukSyazaityalAghavopapanno viruddhaguNo bhavati, viruddhaguNasannipAte hi bhUyasA'lpamavajIyate, tasmAttailaM vAtaM jayati satatamabhyasyamAnam| sarpiH khalvevameva pittaM jayati, mAdhuryAcchaityAnmandatvAcca; pittaM hyamadhuramuSNaM tIkSNaM ca| madhu ca zleSmANaM jayati, raukSyAttaikSNyAt kaSAyatvAcca; zleSmA hi snigdho mando madhurazca | yaccAnyadapi kiJciddravyamevaM vAtapittakaphebhyo guNato viparItaM syAttaccaitAJjayatyabhyasyamAnam ||14||
hk transliteration
अथ खलु त्रीणि द्रव्याणि नात्युपयुञ्जीताधिकमन्येभ्यो द्रव्येभ्यः; तद्यथा- पिप्पली, क्षारः, लवणमिति ||१५||
sanskrit
[Three substances contra-indicated for long term consumption and their effects on body] Now there are three substances whose excessive use is strictly prohibited in comparison to other ones - long pepper, alkali and salt.
english translation
atha khalu trINi dravyANi nAtyupayuJjItAdhikamanyebhyo dravyebhyaH; tadyathA- pippalI, kSAraH, lavaNamiti ||15||
hk transliteration