1.
दीर्घञ्जीवितीयोऽध्यायः
Deerghanjiviteeya Adhyaya (longevity)
2.
अपामार्गतण्डुलीयोऽध्यायः
Apamarga Tanduliya Adhyaya (Dehusked Seeds of Apamarga and other medicines )
3.
आरग्वधीयोऽध्यायः
Aragvadhiya Adhyaya (Aragvadha(cassia) and other medicines)
•
षड्विरेचनशताश्रितीयोऽध्यायः
Shadvirechanashatashritiya Adhyaya (The Resources of Six Hundred Evacuatives)
5.
मात्राशितीयोऽध्यायः
Matrashiteeya Adhyaya (The proper quantity of food and daily regimen for preserving health)
6.
तस्याशितीयोऽध्यायः
Tasyashiteeya Adhyaya (Seasonal regimen of diet and lifestyle)
7.
नवेगान्धारणीयोऽध्यायः
Naveganadharaniya Adhyaya (Non-suppressible and suppressible natural urges and other factors for health)
8.
इन्द्रियोपक्रमणीयोऽध्यायः
Indriyopakramaniya Adhyaya (The Disciplinary Protocol for Sense and Motor Organs)
9.
खुड्डाकचतुष्पादोऽध्यायः
Khuddakachatushpada Adhyaya (The four fundamental components of Healthcare)
10.
महाचतुष्पादोऽध्यायः
Mahachatushpada Adhyaya (The four important components of Therapeutics)
11.
तिस्रैषणीयोऽध्यायः
Tistraishaniya Adhyaya (The Three Desires of Life and important triads)
12.
वातकलाकलीयोऽध्यायः
Vatakalakaliya Adhyaya (The merits and demerits of Vata)
13.
स्नेहाध्यायः
Snehadhyaya (Oleation therapies)
14.
स्वेदाध्यायः
Swedadhyaya (Udation Therapies)
15.
उपकल्पनीयोऽध्यायः
Upakalpaniya Adhyaya (Guidelines for Hospital Management and Purification Treatment)
16.
चिकित्साप्राभृतीयोऽध्यायः
Chikitsaprabhritiya Adhyaya ( Assessment and care in Panchakarma therapies)
17.
कियन्तःशिरसीयोऽध्यायः
Kiyanta Shiraseeya Adhyaya (Diseases of three vital organs including Head and other conditions)
18.
त्रिशोथीयोऽध्यायः
Trishothiya Adhyaya (Three Types of Swellings and other conditions)
19.
अष्टोदरीयोऽध्यायः
Ashtodariya Adhyaya (Numerical Classification of Diseases)
20.
महारोगाध्यायः
Maharoga Adhyaya (Dosha specific classification of diseases)
21.
अष्टौनिन्दितीयोऽध्यायः
Ashtauninditiya Adhyaya (Eight Undesirable Physical Constitutions)
22.
लङ्घनबृंहणीयोऽध्यायः
Langhanabrimhaniya Adhyaya (Reduction and nourishing therapies)
23.
सन्तर्पणीयोऽध्यायः
Santarpaniya Adhyaya (Over-nutrition, under-nutrition and its disorders)
24.
विधिशोणितीयोऽध्यायः
Vidhishonitiya Adhyaya (Characteristics of Shonita (Blood), its vitiation and disorders)
25.
यज्जःपुरुषीयोऽध्यायः
Yajjah Purushiya Adhyaya (Origin of Human Beings and the best things for life)
26.
आत्रेयभद्रकाप्यीयोऽध्यायः
Atreyabhadrakapyiya Adhyaya (Pharmacological principles of wholesome and unwholesome diet)
27.
अन्नपानविध्यध्यायः
Annapanavidhi Adhyaya ( Classification and Regimen of food and beverages)
28.
विविधाशितपीतीयोऽध्यायः
Vividhashitapitiya Adhyaya (Sequential effects of food and beverages)
29.
दशप्राणायतनीयोऽध्यायः
Dashapranayataneeya Adhyaya (The Ten Seats of Life Forces )
30.
अर्थेदशमहामूलीयोऽध्यायः
Arthedashmahamooliya Adhyaya (The Ten great vessels arising from Heart and aspects of healthy life)
Progress:11.4%
द्राक्षाभयामलकपिप्पलीदुरालभाशृङ्गीकण्टकारिकावृश्चीरपुनर्नवातामलक्य इति दशेमानि कासहराणि भवन्ति (३६), शटीपुष्करमूलाम्लवेतसैलाहिङ्ग्वगुरुसुरसातामलकीजीवन्तीचण्डा इति दशेमानि श्वासहराणि भवन्ति (३७), पाटलाग्निमन्थश्योनाकबिल्वकाश्मर्यकण्टकारिकाबृहतीशालपर्णीपृश्निपर्णीगोक्षुरका इति दशेमानि श्वयथुहराणि भवन्ति (३८), सारिवाशर्करापाठामञ्जिष्ठाद्राक्षापीलुपरूषकाभयामलकबिभीतकानीति दशेमानि ज्वरहराणि भवन्ति (३९), द्राक्षाखर्जूरप्रियालबदरदाडिमफल्गुपरूषकेक्षुयवषष्टिका इति दशेमानि श्रमहराणि भवन्ति (४०), इति पञ्चकः कषायवर्गः ||१६||
sanskrit
Group VIII: Five subgroups of medicines (36-40) 36. Name of Subgroup: Kasahara(relieving cough); : Medicines (herbs): draksha, abhaya , amalaka , pippali , duralabha , shringi , kantakari, vrushchir , punarnava , tamalaki; 37. Name of Subgroup: Shwasahara(relieving respiratory distress); : Medicines (herbs): shati, pushkaramula, amlavetasa, ela, hingu, aguru, surasa, Tamalaki, jivanti, chanda; 38. Name of Subgroup: Shothahara(relieving oedema); : Medicines (herbs): patala, angimantha, shyonaka, bilwa, kashamarya, kantakarika, bruhatí, shalaparní, prushniparni and gokshura; 39. Name of Subgroup: Jwarahara(relieving fever); : Medicines (herbs): sariva, sharkara, patha, manjishtha, draksha, pilu, parushaka, abhaya, amalaka and bibhitaka; 40. Name of Subgroup: Shramahara(relieving fatigue); : Medicines (herbs): draksha, kharjura, priyala, badara, dadima, phalgu, parushaka, ikshu, yava and shashtika;
english translation
drAkSAbhayAmalakapippalIdurAlabhAzRGgIkaNTakArikAvRzcIrapunarnavAtAmalakya iti dazemAni kAsaharANi bhavanti (36), zaTIpuSkaramUlAmlavetasailAhiGgvagurusurasAtAmalakIjIvantIcaNDA iti dazemAni zvAsaharANi bhavanti (37), pATalAgnimanthazyonAkabilvakAzmaryakaNTakArikAbRhatIzAlaparNIpRzniparNIgokSurakA iti dazemAni zvayathuharANi bhavanti (38), sArivAzarkarApAThAmaJjiSThAdrAkSApIluparUSakAbhayAmalakabibhItakAnIti dazemAni jvaraharANi bhavanti (39), drAkSAkharjUrapriyAlabadaradADimaphalguparUSakekSuyavaSaSTikA iti dazemAni zramaharANi bhavanti (40), iti paJcakaH kaSAyavargaH ||16||
hk transliteration
लाजाचन्दनकाश्मर्यफलमधूकशर्करानीलोत्पलोशीरसारिवागुडूचीह्रीबेराणीति दशेमानि दाहप्रशमनानि भवन्ति (४१), तगरागुरुधान्यकशृङ्गवेरभूतीकवचाकण्टकार्यग्निमन्थश्योनाकपिप्पल्य इति दशेमानि शीतप्रशमनानि भवन्ति (४२), तिन्दुकप्रियालबदरखदिरकदरसप्तपर्णाश्वकर्णार्जुनासनारिमेदा इति दशेमान्युदर्दप्रशमनानि भवन्ति (४३), विदारीगन्धापृश्निपर्णीबृहतीकण्टकारिकैरण्डकाकोलीचन्दनोशीरैलामधुकानीति दशेमान्यङ्गमर्दप्रशमनानि भवन्ति (४४), पिप्पलीपिप्पलीमूलचव्यचित्रकशृङ्गवेरमरिचाजमोदाजगन्धाजाजीगण्डीराणीति दशेमानि शूलप्रशमनानि भवन्ति (४५), इति पञ्चकः कषायवर्गः ||१७||
sanskrit
Group IX: Five subgroups of medicines (41-45) 41. Name of Subgroup: Dahaprashamana(pacifying burning sensation); : Medicines (herbs): laja, chandana, kashmarya phala (fruits), madhuka, sharkara, nílotpala, ushira, sariva, guduchi and hribera; 42. Name of Subgroup: Sheeta prashamana(pacifying cold); : Medicines (herbs): tagara, aguru, dhanyaka, shringabera, bhutíka, vacha, kantakari, agnimantha, syonaka and pippali; 43. Name of Subgroup: Udardaprashamana(pacifying allergies); : Medicines (herbs): tinduka, priyala, badara, khadira, kadara, saptaparna, ashwakarna, arjuna, asana and arimeda; 44. Name of Subgroup: Angamrdaprashamana(relieving body-ache); : Medicines (herbs): vidarigandha, prushniparni, bruhati, kantakarika, eranda, kakoli, chandana, ushira, ela and madhuka; 45. Name of Subgroup: Shula prashamana(anti-spasmodics); : Medicines (herbs): pippali, pippalimula, chavya, chitraka, shringavera, maricha, ajamoda, ajagandha, ajaji and gandira;
english translation
lAjAcandanakAzmaryaphalamadhUkazarkarAnIlotpalozIrasArivAguDUcIhrIberANIti dazemAni dAhaprazamanAni bhavanti (41), tagarAgurudhAnyakazRGgaverabhUtIkavacAkaNTakAryagnimanthazyonAkapippalya iti dazemAni zItaprazamanAni bhavanti (42), tindukapriyAlabadarakhadirakadarasaptaparNAzvakarNArjunAsanArimedA iti dazemAnyudardaprazamanAni bhavanti (43), vidArIgandhApRzniparNIbRhatIkaNTakArikairaNDakAkolIcandanozIrailAmadhukAnIti dazemAnyaGgamardaprazamanAni bhavanti (44), pippalIpippalImUlacavyacitrakazRGgaveramaricAjamodAjagandhAjAjIgaNDIrANIti dazemAni zUlaprazamanAni bhavanti (45), iti paJcakaH kaSAyavargaH ||17||
hk transliteration
मधुमधुकरुधिरमोचरसमृत्कपाललोध्रगैरिकप्रियङ्गुशर्करालाजा इति दशेमानि शोणितस्थापनानि भवन्ति (४६), शालकट्फलकदम्बपद्मकतुम्बमोचरसशिरीषवञ्जुलैलवालुकाशोका इति दशेमानि वेदनास्थापनानि भवन्ति (४७), हिङ्गुकैटर्यारिमेदावचाचोरकवयस्थागोलोमीजटिलापलङ्कषाशोकरोहिण्य इति दशेमानि सञ्ज्ञास्थापनानि भवन्ति (४८), ऐन्द्रीब्राह्मीशतवीर्यासहस्रवीर्याऽमोघाऽव्यथाशिवाऽरिष्टावाट्यपुष्पीविष्वक्सेनकान्ता इति दशेमानि प्रजास्थापनानि भवन्ति (४९), अमृताऽभयाधात्रीमुक्ताश्वेताजीवन्त्यतिरसामण्डूकपर्णीस्थिरापुनर्नवा इति दशेमानि वयःस्थापनानि भवन्ति (५०), इति पञ्चकः कषायवर्गः ||१८||
sanskrit
Group X: Five subgroups of medicines 46. Name of Subgroup: Shonita sthapana(hemostatics); : Medicines (herbs): madhu, madhuka, rudhira, mocharasa, mrut-kapala (pieces of earthen pot), lodhra, gairika, priyangu, sharkara and laja; 47. Name of Subgroup: Vedana sthapana(stopping sensation of pain); : Medicines (herbs): shala, katphala, kadamba, padmaka, tumba, mocharasa, shirisha, vanjula, elavaluka, and ashoka; 48. Name of Subgroup: Sanjna sthapana(restoring consciousness); : Medicines (herbs): hingu, katarya, arimeda, vacha, choraka, vayastha, golomí, jatila, palankasha, ashokarohinya; 49. Name of Subgroup: Praja sthapana(promoting conception & foetus growth); : Medicines (herbs): aindri, brahmi, shatavirya, sahasaravirya, amogha, avyatha, shiva, arishta, vatyapushpi, viswakasenakranta; 50. Name of Subgroup: Vaya sthapana(anti-ageing); : Medicines (herbs): amruta (guduchi), abhaya, dhatri, yukta, shweta, jivanti, atirasa, mandookaparni, sthira and punarnava;
english translation
madhumadhukarudhiramocarasamRtkapAlalodhragairikapriyaGguzarkarAlAjA iti dazemAni zoNitasthApanAni bhavanti (46), zAlakaTphalakadambapadmakatumbamocarasazirISavaJjulailavAlukAzokA iti dazemAni vedanAsthApanAni bhavanti (47), hiGgukaiTaryArimedAvacAcorakavayasthAgolomIjaTilApalaGkaSAzokarohiNya iti dazemAni saJjJAsthApanAni bhavanti (48), aindrIbrAhmIzatavIryAsahasravIryA'moghA'vyathAzivA'riSTAvATyapuSpIviSvaksenakAntA iti dazemAni prajAsthApanAni bhavanti (49), amRtA'bhayAdhAtrImuktAzvetAjIvantyatirasAmaNDUkaparNIsthirApunarnavA iti dazemAni vayaHsthApanAni bhavanti (50), iti paJcakaH kaSAyavargaH ||18||
hk transliteration
इति पञ्चकषायशतान्यभिसमस्य पञ्चाशन्महाकषाया महतां च कषायाणां लक्षणोदाहरणार्थं व्याख्याता भवन्ति| |१९||
sanskrit
Thus five hundred medicines grouped in fifty classes have been mentioned alongwith definition and examples.
english translation
iti paJcakaSAyazatAnyabhisamasya paJcAzanmahAkaSAyA mahatAM ca kaSAyANAM lakSaNodAharaNArthaM vyAkhyAtA bhavanti| |19||
hk transliteration
नहि विस्तरस्य प्रमाणमस्ति, न चाप्यतिसङ्क्षेपोऽल्पबुद्धीनां सामर्थ्यायोपकल्पते, तस्मादनतिसङ्क्षेपेणानतिविस्तरेण चोपदिष्टाः| एतावन्तो ह्यलमल्पबुद्धीनां व्यवहाराय, बुद्धिमतां च स्वालक्षण्यानुमानयुक्तिकुशलानामनुक्तार्थज्ञानायेति ||२०||
sanskrit
[Limitations and guidelines for description in Samhita] There is no limit of expansion, nor too much briefness can be sufficient for comprehending to those having low intelligence, hence (these) have been mentioned in neither too exhaustive nor too concise (style). These as such are enough for practice to the less intelligent and for the knowledge of hidden ideas to the intelligent and proficient in inference and rationale on the basis of self-definition.
english translation
nahi vistarasya pramANamasti, na cApyatisaGkSepo'lpabuddhInAM sAmarthyAyopakalpate, tasmAdanatisaGkSepeNAnativistareNa copadiSTAH| etAvanto hyalamalpabuddhInAM vyavahArAya, buddhimatAM ca svAlakSaNyAnumAnayuktikuzalAnAmanuktArthajJAnAyeti ||20||
hk transliteration
Charak Samhita
Progress:11.4%
द्राक्षाभयामलकपिप्पलीदुरालभाशृङ्गीकण्टकारिकावृश्चीरपुनर्नवातामलक्य इति दशेमानि कासहराणि भवन्ति (३६), शटीपुष्करमूलाम्लवेतसैलाहिङ्ग्वगुरुसुरसातामलकीजीवन्तीचण्डा इति दशेमानि श्वासहराणि भवन्ति (३७), पाटलाग्निमन्थश्योनाकबिल्वकाश्मर्यकण्टकारिकाबृहतीशालपर्णीपृश्निपर्णीगोक्षुरका इति दशेमानि श्वयथुहराणि भवन्ति (३८), सारिवाशर्करापाठामञ्जिष्ठाद्राक्षापीलुपरूषकाभयामलकबिभीतकानीति दशेमानि ज्वरहराणि भवन्ति (३९), द्राक्षाखर्जूरप्रियालबदरदाडिमफल्गुपरूषकेक्षुयवषष्टिका इति दशेमानि श्रमहराणि भवन्ति (४०), इति पञ्चकः कषायवर्गः ||१६||
sanskrit
Group VIII: Five subgroups of medicines (36-40) 36. Name of Subgroup: Kasahara(relieving cough); : Medicines (herbs): draksha, abhaya , amalaka , pippali , duralabha , shringi , kantakari, vrushchir , punarnava , tamalaki; 37. Name of Subgroup: Shwasahara(relieving respiratory distress); : Medicines (herbs): shati, pushkaramula, amlavetasa, ela, hingu, aguru, surasa, Tamalaki, jivanti, chanda; 38. Name of Subgroup: Shothahara(relieving oedema); : Medicines (herbs): patala, angimantha, shyonaka, bilwa, kashamarya, kantakarika, bruhatí, shalaparní, prushniparni and gokshura; 39. Name of Subgroup: Jwarahara(relieving fever); : Medicines (herbs): sariva, sharkara, patha, manjishtha, draksha, pilu, parushaka, abhaya, amalaka and bibhitaka; 40. Name of Subgroup: Shramahara(relieving fatigue); : Medicines (herbs): draksha, kharjura, priyala, badara, dadima, phalgu, parushaka, ikshu, yava and shashtika;
english translation
drAkSAbhayAmalakapippalIdurAlabhAzRGgIkaNTakArikAvRzcIrapunarnavAtAmalakya iti dazemAni kAsaharANi bhavanti (36), zaTIpuSkaramUlAmlavetasailAhiGgvagurusurasAtAmalakIjIvantIcaNDA iti dazemAni zvAsaharANi bhavanti (37), pATalAgnimanthazyonAkabilvakAzmaryakaNTakArikAbRhatIzAlaparNIpRzniparNIgokSurakA iti dazemAni zvayathuharANi bhavanti (38), sArivAzarkarApAThAmaJjiSThAdrAkSApIluparUSakAbhayAmalakabibhItakAnIti dazemAni jvaraharANi bhavanti (39), drAkSAkharjUrapriyAlabadaradADimaphalguparUSakekSuyavaSaSTikA iti dazemAni zramaharANi bhavanti (40), iti paJcakaH kaSAyavargaH ||16||
hk transliteration
लाजाचन्दनकाश्मर्यफलमधूकशर्करानीलोत्पलोशीरसारिवागुडूचीह्रीबेराणीति दशेमानि दाहप्रशमनानि भवन्ति (४१), तगरागुरुधान्यकशृङ्गवेरभूतीकवचाकण्टकार्यग्निमन्थश्योनाकपिप्पल्य इति दशेमानि शीतप्रशमनानि भवन्ति (४२), तिन्दुकप्रियालबदरखदिरकदरसप्तपर्णाश्वकर्णार्जुनासनारिमेदा इति दशेमान्युदर्दप्रशमनानि भवन्ति (४३), विदारीगन्धापृश्निपर्णीबृहतीकण्टकारिकैरण्डकाकोलीचन्दनोशीरैलामधुकानीति दशेमान्यङ्गमर्दप्रशमनानि भवन्ति (४४), पिप्पलीपिप्पलीमूलचव्यचित्रकशृङ्गवेरमरिचाजमोदाजगन्धाजाजीगण्डीराणीति दशेमानि शूलप्रशमनानि भवन्ति (४५), इति पञ्चकः कषायवर्गः ||१७||
sanskrit
Group IX: Five subgroups of medicines (41-45) 41. Name of Subgroup: Dahaprashamana(pacifying burning sensation); : Medicines (herbs): laja, chandana, kashmarya phala (fruits), madhuka, sharkara, nílotpala, ushira, sariva, guduchi and hribera; 42. Name of Subgroup: Sheeta prashamana(pacifying cold); : Medicines (herbs): tagara, aguru, dhanyaka, shringabera, bhutíka, vacha, kantakari, agnimantha, syonaka and pippali; 43. Name of Subgroup: Udardaprashamana(pacifying allergies); : Medicines (herbs): tinduka, priyala, badara, khadira, kadara, saptaparna, ashwakarna, arjuna, asana and arimeda; 44. Name of Subgroup: Angamrdaprashamana(relieving body-ache); : Medicines (herbs): vidarigandha, prushniparni, bruhati, kantakarika, eranda, kakoli, chandana, ushira, ela and madhuka; 45. Name of Subgroup: Shula prashamana(anti-spasmodics); : Medicines (herbs): pippali, pippalimula, chavya, chitraka, shringavera, maricha, ajamoda, ajagandha, ajaji and gandira;
english translation
lAjAcandanakAzmaryaphalamadhUkazarkarAnIlotpalozIrasArivAguDUcIhrIberANIti dazemAni dAhaprazamanAni bhavanti (41), tagarAgurudhAnyakazRGgaverabhUtIkavacAkaNTakAryagnimanthazyonAkapippalya iti dazemAni zItaprazamanAni bhavanti (42), tindukapriyAlabadarakhadirakadarasaptaparNAzvakarNArjunAsanArimedA iti dazemAnyudardaprazamanAni bhavanti (43), vidArIgandhApRzniparNIbRhatIkaNTakArikairaNDakAkolIcandanozIrailAmadhukAnIti dazemAnyaGgamardaprazamanAni bhavanti (44), pippalIpippalImUlacavyacitrakazRGgaveramaricAjamodAjagandhAjAjIgaNDIrANIti dazemAni zUlaprazamanAni bhavanti (45), iti paJcakaH kaSAyavargaH ||17||
hk transliteration
मधुमधुकरुधिरमोचरसमृत्कपाललोध्रगैरिकप्रियङ्गुशर्करालाजा इति दशेमानि शोणितस्थापनानि भवन्ति (४६), शालकट्फलकदम्बपद्मकतुम्बमोचरसशिरीषवञ्जुलैलवालुकाशोका इति दशेमानि वेदनास्थापनानि भवन्ति (४७), हिङ्गुकैटर्यारिमेदावचाचोरकवयस्थागोलोमीजटिलापलङ्कषाशोकरोहिण्य इति दशेमानि सञ्ज्ञास्थापनानि भवन्ति (४८), ऐन्द्रीब्राह्मीशतवीर्यासहस्रवीर्याऽमोघाऽव्यथाशिवाऽरिष्टावाट्यपुष्पीविष्वक्सेनकान्ता इति दशेमानि प्रजास्थापनानि भवन्ति (४९), अमृताऽभयाधात्रीमुक्ताश्वेताजीवन्त्यतिरसामण्डूकपर्णीस्थिरापुनर्नवा इति दशेमानि वयःस्थापनानि भवन्ति (५०), इति पञ्चकः कषायवर्गः ||१८||
sanskrit
Group X: Five subgroups of medicines 46. Name of Subgroup: Shonita sthapana(hemostatics); : Medicines (herbs): madhu, madhuka, rudhira, mocharasa, mrut-kapala (pieces of earthen pot), lodhra, gairika, priyangu, sharkara and laja; 47. Name of Subgroup: Vedana sthapana(stopping sensation of pain); : Medicines (herbs): shala, katphala, kadamba, padmaka, tumba, mocharasa, shirisha, vanjula, elavaluka, and ashoka; 48. Name of Subgroup: Sanjna sthapana(restoring consciousness); : Medicines (herbs): hingu, katarya, arimeda, vacha, choraka, vayastha, golomí, jatila, palankasha, ashokarohinya; 49. Name of Subgroup: Praja sthapana(promoting conception & foetus growth); : Medicines (herbs): aindri, brahmi, shatavirya, sahasaravirya, amogha, avyatha, shiva, arishta, vatyapushpi, viswakasenakranta; 50. Name of Subgroup: Vaya sthapana(anti-ageing); : Medicines (herbs): amruta (guduchi), abhaya, dhatri, yukta, shweta, jivanti, atirasa, mandookaparni, sthira and punarnava;
english translation
madhumadhukarudhiramocarasamRtkapAlalodhragairikapriyaGguzarkarAlAjA iti dazemAni zoNitasthApanAni bhavanti (46), zAlakaTphalakadambapadmakatumbamocarasazirISavaJjulailavAlukAzokA iti dazemAni vedanAsthApanAni bhavanti (47), hiGgukaiTaryArimedAvacAcorakavayasthAgolomIjaTilApalaGkaSAzokarohiNya iti dazemAni saJjJAsthApanAni bhavanti (48), aindrIbrAhmIzatavIryAsahasravIryA'moghA'vyathAzivA'riSTAvATyapuSpIviSvaksenakAntA iti dazemAni prajAsthApanAni bhavanti (49), amRtA'bhayAdhAtrImuktAzvetAjIvantyatirasAmaNDUkaparNIsthirApunarnavA iti dazemAni vayaHsthApanAni bhavanti (50), iti paJcakaH kaSAyavargaH ||18||
hk transliteration
इति पञ्चकषायशतान्यभिसमस्य पञ्चाशन्महाकषाया महतां च कषायाणां लक्षणोदाहरणार्थं व्याख्याता भवन्ति| |१९||
sanskrit
Thus five hundred medicines grouped in fifty classes have been mentioned alongwith definition and examples.
english translation
iti paJcakaSAyazatAnyabhisamasya paJcAzanmahAkaSAyA mahatAM ca kaSAyANAM lakSaNodAharaNArthaM vyAkhyAtA bhavanti| |19||
hk transliteration
नहि विस्तरस्य प्रमाणमस्ति, न चाप्यतिसङ्क्षेपोऽल्पबुद्धीनां सामर्थ्यायोपकल्पते, तस्मादनतिसङ्क्षेपेणानतिविस्तरेण चोपदिष्टाः| एतावन्तो ह्यलमल्पबुद्धीनां व्यवहाराय, बुद्धिमतां च स्वालक्षण्यानुमानयुक्तिकुशलानामनुक्तार्थज्ञानायेति ||२०||
sanskrit
[Limitations and guidelines for description in Samhita] There is no limit of expansion, nor too much briefness can be sufficient for comprehending to those having low intelligence, hence (these) have been mentioned in neither too exhaustive nor too concise (style). These as such are enough for practice to the less intelligent and for the knowledge of hidden ideas to the intelligent and proficient in inference and rationale on the basis of self-definition.
english translation
nahi vistarasya pramANamasti, na cApyatisaGkSepo'lpabuddhInAM sAmarthyAyopakalpate, tasmAdanatisaGkSepeNAnativistareNa copadiSTAH| etAvanto hyalamalpabuddhInAM vyavahArAya, buddhimatAM ca svAlakSaNyAnumAnayuktikuzalAnAmanuktArthajJAnAyeti ||20||
hk transliteration